Uuenduslikud IT lahendused muudavad arusaamu kinnisvarahooldusest / New technology trends will reshaping the understanding about real estate maintenance

Kaasaegsetes hoonetes võib leida mitmeid keerulisi tehnosüsteeme, mille ühtseks haldamiseks tuleb appi moodne tehnoloogia. Nutikate tarkvaralahenduste ja „asjade interneti“ (IoT) abil saab muuta iga maja „targaks majaks“. On ennustatud, et aastaks 2020 kasutab IoT lahendusi 65% kõigist ettevõtetest ja IoT objektide arv kasvab samaks aastaks 2 miljardilt (2006) 200 miljardini. Need IoT-ühendusega objektid võivad olla  kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmed, turvasüsteemid ja palju muud, kuid mõtlemapanev on siinkohal see, kuidas sellised lahendused saavad muutma meie arusaamu kinnisvarahaldusest ja ärist üldse.

Täna kasutab enamasti iga hoones paiknev tehnosüsteem  eraldiseisvat tarkvara ja reeglina ei „suhtle“ süsteemid omavahel. Selline lahendus võib küll olla töötav, kuid kindlasti pole see mugav. Vaja oleks kaasaegsel tehnoloogial põhinevat tarkvaralahendust, mis ühendaks võimalusel kõiki hoones olevaid tehnosüsteeme, aitaks mugavalt lahendada nende toimimisega seotud probleeme ja võimaldaks efektiivselt kasutada ja analüüsida kogutud andmeid. Tehnosüsteemide haldus ja hooldus on ka märkimisväärselt kulukas, see aga sunnib kinnisvara omanikke ja haldajad mõtlema kokkuhoiule – kuidas teha nii, et mitme erineva süsteemi haldamist ja hooldamist oleks võimalik teha ühtselt platvormilt.

Fututec, kes on loonud suurte kinnisvaraobjektide hooldustarkvara, tegutseb samuti selle probleemi lahendamise suunas, eesmärgiga luua innovaatiline, kõigi hoone tehnosüsteemide toimimist jälgiv tarkvaraplatvorm. Selline tehnoloogiline lahendus kogub infot tehnosüsteemide korraliste ja erakorraliste hooldustoimingute kohta, visualiseerib selle ja teeb saadud andmed kergesti arusaadavaks kõigile seotud osapooltele – nii kinnisvara omanikule, hooldustööde teostajale kui ka tehnosüsteemi rikkest teatajale. Hooldustarkvara on  liidestatud raamatupidamisprogrammiga, mis muudab ka hooldustöödega seotud arvete liikumise automaatseks. Selline tarkvara võimaldaks muuhulgas reaalajas kogutud andmeid töödelda nii, et nende põhjal saaks ette ennustada hoone energiakulu, veetarbimist, kütte või jahutuse vajadust. Kõik tehnovõrgud, mis on hoones kasutusel – küte, ventilatsioon, kliimaseadmed, turva- ja tuletõrje süsteemid, valgustus, vee- ning kanalisatsioonisüsteem saaks vajadusel jagada kogutud infot teiste süsteemi osadega, et tagada kogu hoone sujuv toimimine.

Ent milliseid eeliseid pakub siis „tarka maja“ juhtiv tarkvara?

Kaasaegsed infotehnoloogilised süsteemid, mis juhivad „tarka maja“ on intelligentsed – nad jälgivad ja õpivad,  koguvad teavet ja kohanevad. Nende süsteemide eesmärk pole mitte ainult hoone optimaalse kulutuste taseme hoidmine vaid ka hoone parima kasutuskogemuse loomine, kohanedes hoone külastajate, rentnike või töötajate harjumustega. Nutikate andurite abil saavad süsteemid mõõta näiteks kogu ruumi temperatuuri, niiskust ja õhuvoolu ning kaasata väliseid tegureid nagu ilmateade ja elektrienergia börsihind. Sellise andmekogumi põhjal kohandab süsteem oma seadeid reageerimaks tulevastele olukordadele, suurendades seeläbi efektiivsust. Õppides, kuidas muuta oma käitumist praeguste või prognoositavate andmete põhjal, suudab hoonet haldav tarkvara luua õige, kliendi vajadustele vastava keskkonna juba eelnevalt, mitte reageerides hilinemisega toimunud muutustele.

Üks väga oluline IoT eelis on ka see, et ühendatud tehnosüsteemid saavad ise aegsasti märku anda enda remondi ja hoolduse vajadusest. See aga võimaldab planeerida hooldustegevusi ajale, mil see häirib seotud osapooli võimalikult vähesel määral ja välistab täielikult mõne tehnosüsteemi ootamatu rivist väljalangemise.

Büroohoonetes võib olla vabalt mitmeid  kontoreid, mille töörütm erineb teiste omast. Intelligentne haldustarkvara kogub andmeid valgustuse kasutamise kohta kõigilt äripindadelt, analüüsib neid ja teeb saadud tulemuste põhjal muudatused. Kontorid, kus tööpäev algab  või lõpeb hiljem saavad endale kohandatud valgusreziimi, mis vähendab energiakulu ja suurendab kliendi rahulolu.

Süsteemid, mis haldavad hoonetes turvakaameraid, liikumisandureid, digitaalseid tuvastusseadmeid ja läbipääsukontrolli, pakuvad igale hoonele ohutumat keskkonda. Uued tehnoloogilised lahendused võimaldavad turvatöötajal omada „silmi“ ka seal, kus see varem oli võimatu.

Läbiviidud uuringute kohaselt kahandavad IoT platvormil kasutatavad kütte-, jahutus-, ventilatsiooni- ja valgustuslahendused energiatarbimist 40%. See on kokkuhoid, mis on saavutatav ainuüksi andurite paigaldamisest.

Täna kasutusel olev hooldustarkvara on kasutaja poolt täielikult kontrollitav, kuid arenenumate tehnoloogiliste lahenduste puhul pole selline kontroll enam vajalik – tehisintellekt kontrollib ja haldab kõiki tehnosüsteeme iseseisvalt, ning teavitab ise vastavaid osapooli hoolduse ja remondi vajadustest Kui mõnele meist kangastub nüüd episood filmist “I, Robot“, kus tehisintellekt VIKI juhtimise üle võtab, siis peab lootma, et päriselus teevad programmeerijad paremat tööd. Ja parimat nõuavad ka kasutajad – kõik täna arendatavad tehnoloogilised platvormid, mis võimaldavad hoonete tehnosüsteeme ühiselt juhtida ja hallata, peavad olema ülihead oma kasutusmugavuse poolest. Kogutud andmemahtudest ei ole mingit tulu, kui kasutajad ei saa neist aru või kui ligipääs neile on ebamugav. Hea „data“ on täpne, arusaadav ja õigeaegne.

New technology trends will reshaping the understanding about real estate maintenance